Åarjelsaemien tjohkehtehteme

Historical and Political Negotiations of South Saami Culture and Identity

Prosjekten ulmie lea daajroem jïh voerkesvoetem lissiehtidh åarjelsaemien kultuvren, jielemen jïh histovrijen bïjre. Mijjieh edtjebe goerehtidh guktie åarjelsaemien identiteete lea våajnoes dorjesovveme  gosse joekehtslaakan jienebelåhkoen kultuvrine gaavnesjamme, jïh guktie dovne åarjelsaemieh jïh jienebelåhkoen kultuvre joekehtslaakan leah evtiedimmiem tsavtseme. Daate akte dåaresthfaageles prosjekte histovrijes, kultuvreanalytiske jïh teekstevitenskapeles vuajnoejgujmie.

Bielieprosjekth

Trond Risto Nilssen: Åarjelsaemien kultuvre- jïh mojhteseeatneme behtjiedimmien nuelesne

Daate bielieprosjekte sæjhta lïhkebe vuartasjidh ovvaantoem åtnoen jïh reeremen bïjre åarjelsaemien kultuvre- jïh mojhteseeatnamistie, gusnie gæmhpoe areaali bïjre bigkemen sjïekenisnie bïegkepaarhkijste raastem beaja dej joekehts dåehkiej gaskem. Eevre vihties edtjem lïhkebe vuartasjidh guktie kultuvre jïh åarjelsaemiej jïjtsh histovrije bieline sjædta jïh åtnose vaaltasåvva juktie politihkeles sjæjsjalimmieh tsevtsedh. Åarjelsaemien jielede jïh jieleme daennie åarjelsaemien tjiehtjielisnie mij håvhtasåvva bigkemistie, lea gelliej tjuetie jaepiej  tjïrrh meatan orreme goh akte bielie dehtie eatnamistie gusnie relasjovnh gaskem almetjh, jielemem jïh eatnemem leah vihkeles maadthaarvoeh dan åarjelsaemien siebriedahkese. Åarjelsaemieh tjïertestieh båatsoe akte vihkeles krïevenasse juktie åarjelsaemien daajroem jïh aerpievuekieh vaarjelidh jïh guhkiebasse jåerhkedh, jïh gïele jïh kultuvre leah vaahresne nåhkedh dastegh båatsoe vaanene jïh gaarvene. Åtnoe åarjelsaemien tjiehtjielisnie gusnie kultuvre jïh mojhtesh lea gaaltijh daajrose, goerkesasse jïh identifikasjovnese, gusnie aerpievuekieh jïh vuekieh leah kultuvrelle tjoevtenjh jïh vihkeles identiteetemïerhkh dennie daajbaaletje åarjelsaemien jïjtjegoerkesisnie, leah vihkeles biehkieh åarjelsaemien siebriedahkesne. Prosjekte pryövoe daennie tjoevkesisnie goerehtidh guktie åarjelsaemien siebriedahke jïjtjemse kultuvre- jïh mojhteseeatnamasse ektede gæmhposne areaali bïjre, jïh guktie eatneme, histovrije jïh aerpievuekieh sjidtieh goh jårrehtimmiemierieh dejnie histovrijes jïh politihkeles rååresjimmine stoerresiebriedahkesne. Materijaale, teorije jïh vuekie; analyjsh meediji gïetedimmeste dejstie juhtije areaaleovvaantojste, jïh gihtjehtimmieh åarjelsaemiejgujmie mah ovvaantoem ryöktesth dååjroeh sijhtieh otnjegem jïh perspektijvem daan barkose vedtedh. Prosjekte sæjhta voejhkelidh teorijh tjåenghkies mojhtesi jïh histovrijeåtnoen bïjre ektiedidh dejtie identiteeteprosesside mah aktiveradamme sjidtieh gosse kultuvre- jïh mojhteseeatneme håvhtadamme sjidtieh.

Leiv Sem: Åarjelsaemien historiografije

Daate prosjekte goerehte maam sijjide, råållide jïh staatusidie åarjelsaemien kultuvre jïh årrojh utnieh urrebe regijonaale histovrijevierhkine, uvtemes Trööndelagen histovrije 1-3 (Ida Bull et. al. 2005). Gosse daate vierhkie bæjhkoehtamme sjïdti, dellie dïhte laejhtemem åadtjoeji  åarjelsaemien bieleste ihke saemieh vaenie sijjiem åådtjeme. Vierhkien redaktöörh jïjtjemse gaatelassjin jïh jeehtin åarjelsaemien kultuvre lij meatan dan gåhkese dïhte histovrijes gaaltijematerijelle dam baaji. Dan åvteste digkiedimmie aaj jienebh gyhtjelassh buakta: Uvtemes akte ïedtje vååjnesasse båata dennie saemien barkosne akten histovrijes identiteeten åvteste, dennie aktene bielesne gaskem reaktam jïjtse identiteetem tjïelkestidh jïjtse krïevenassine, jïh mubpene bielesne jïjtse kultuvrem våajnoes darjodh jïh vihtiestidh dïhte edtja meatan vaaltasovvedh gosse mubpieh sijjen kultuvrem buerkeste. Mubpesth dle histovrijedotkeme aaj gellie haestemh åådtje dan gaavhtan: guktie maahta histovrijem tjaeledh mij ij joe sov aalkoelisnie bielieh årroejijstie vuastelh?

Gosse daam vierhkiem veelebelaakan låhka, men aaj jeatjah plearoeh vierhkieh jïh voenegærjah, prosjekte sæjhta daejnie gihtjedh mennie mieresne jïh guktie åarjelsaemien identiteete lea ussjedamme goh akte bielie aktede stuerebe ektievoeteste. Dovne daate histovrijevierhkie jïh dïhte minngebe digkiedimmie vuesiehtieh guktie saemien jïh daaroen identiteeth leah illedahkh dejstie kultuvrelle jïh tjaaleldh dahkojste. Dah eah leah tjåadtjoen jallh ihkuve, men aktene ahkedh rååresjimmesne, jïh bielie histovrijes prosessijste mejtie maahta bååstede goeredh gaskeaalteren baaktoe, jïh plearoeh prosessh abpe veartenisnie gååvnesieh.

Asbjørn Kolberg: Åarjelsaemien identiteete regijonaale preessesne 1900-låhkoen bïjre

Akte goerehtimmie mij vuesehte guktie åarjelsaemien identiteete våajnoes dorjesåvva, vuesehte mij saemien identiteete lea jïh rååresjamme sjædta regijonaale preessesne jïh jeatjah bæjhkoehtimmine 1900-låhkoen minngiegietjesne jïh voestes lehkiem 2000-låhkoen aalkoelisnie, leavlojne jaepide saemien rijhketjåanghkoen åvtelen jïh mænngan Tråantesne 1917. Dej gyhtjelassi gaskem mah gihtjesuvvieh lea: Mennie mieresne jïh guktie saemieh jïh saemien aamhtesh leah våajnoes dorjesovveme dejnie regijonaale plaerine? Mennie mieresne dïhte åarjelsaemien gïele nuepiem åådtje sov mïelem buektedh stoerresiebriedahken plaerine?

Åejvielaavenjasse lea registreradidh man jïjnje lea saernijste, tjaalegijstie jïh gihtjehtimmijste saemiej jïh saemien aamhtesi bïjre plaerine jïh jeatjah bæjhkoehtimmine. Goh akte sjyöhtehke duekie dle sïjhtem aaj teeksth mah leah dan bïjre mij gohtjesåvva assimilasjovnediskurse (1850-1950) analyseradidh; goh v.g topografeles lidteratuvre, turistegïetegærjah jïh learoegærjah mah saemiej bïjre tjaelieh. Akte vihkeles gyhtjelasse sæjhta dan åvteste årrodh: mennie mieresne gaajenassem gaavna daehtie assimilasjovnediskurseste gaskenöörjen preessesne?

Voenges jïh regijonaale plaerieh Gaske-Nöörjesne leah åejviebielie materijaaleste. Akte sagke unnebe, men læjhkan vihkeles bielie materijaaleste lea dïhte saemien gïele. Daate dïhte aajnehke saemien plaerie  (Waren Sardne) mij lea bæjhkoehtamme Nöörjen åarjelsaemien dajvesne  boelhken (1910 -13 jïh 1922-27).

Teekstematerjaale analyseradamme jïh digkiedamme sjædta tjoevkesisnie dejstie reerije teekste jïh diskurseteorijiste. Materijaale aaj digkiedamme sjædta tjoevkesisnie gaskenasjonaale lidteratuvreste aalkoealmetji jïh meediji bïjre.

Håkon Hermanstrand: Åarjelsaemien laantelååjkedimmieh/bygselh 1700-låhkoen

Mov prosjekte edtja åarjelsaemien laantelååjkedimmieh gïehtjedidh mah leah ektiedamme båatsose 1700-låhkoen. Daah laantelååjkedimmieh gååvnesin sislaantesne Hedmaarhken luvhtie Saltoduodtaren gåajkoe daan beajjetje raasten mietie Sveerjen vööste, jïh leah latjkoeh gaskem saemieh jïh staate jallh gånkan tjirkijh. Manne uvtemes soejkesjem dam saemien dajvem Vaapste goerehtidh, mij lea åarjelluvlene Nordlaanten fylhkesne jïh noerhtejïllene Västerbottenisnie Sveerjesne.

Vuesiehtimmien gaavhtan dle laantelååjkedimmide buerkiestamme  digkiedimmine saemien histovrijen bïjre ektiedamme dïsse mij gohtjesåvva framrykkingshypotesen. Laantelååjkedimmieh aaj vihkeles gaaltijh orreme dejtie aamhtesidie saemien reaktaj bïjre åvtelen båatsoesïjth sjïehtesjin. Læjhkan manne vïenhtem daate akte tsiehkie maam byöroe goerehtidh, buerkiestidh jïh voejhkelidh buerebelaakan guarkedh.

Maahta jienebh gyhtjelassh buektedh laantelååjkedimmiej bïjre. Man åvteste laantelååjkedimmieh eah leah gååvnesamme jeatjah bieline åarjelsaemien dajveste, vuesiehtimmien gaavhtan Fovsen-Njaarkesne Trööndelagesne? Laantelååjkedimmieh jïh saemien skaehtielaanth Sveerjesne plearoeh jïh lïhke fenomeenh? Man åvteste laantelååjkedimmieh sjïdti? Mah illedahkh sæjhta åadtjodh jis aktem saemien vuajnoem pryövoeh, vuesiehtimmien gaavhtan jis dïejvesh nuhtjie goh sïjte jïh maadtoe jïh laahkoe, analyjsesne laantelååjkedimmiej bïjre?

Akte bijjemes ulmie lea gaavnehtidh mejtie goerkese åarjelsaemien laantelååjkedimmijste maahta viehkiehtidh guktie buerebelaakan dejtie etnihkeles prosesside guarka mah leah histovrijes gaaltijidie ektiedamme, jïh dagke dan tjïrrh aktem metodihkeles jïh teoretihkeles dåarjoem saemien histovrijedotkemasse vedtedh.